EksporditurgtarbesõidukidHiinas püsis 2023. aasta esimesel poolel tugev. Tarbesõidukite ekspordimaht ja väärtus kasvasid aastaga vastavalt 26% ja 83%, ulatudes 332 000 ühikuni ja 63 miljardi Hiina jüaanini. Seetõttu mängib eksport Hiina tarbesõidukite turul üha olulisemat rolli, kusjuures selle osakaal tõusis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,4 protsendipunkti võrra 16,8%-ni Hiina tarbesõidukite kogumüügist 2023. aasta esimesel poolel. Lisaks moodustas eksport 17,4% Hiina veoautode kogumüügist, mis on kõrgem kui busside müük (12,1%). Hiina Autotootjate Assotsiatsiooni statistika kohaselt ulatus tarbesõidukite kogumüük 2023. aasta esimesel poolel peaaegu kahe miljoni ühikuni (1,971 miljonit), sealhulgas 1,748 miljonit veoautot ja 223 000 bussi.
Veoautod moodustasid üle 90% kogu ekspordist
Veoautode eksport näitas tugevat kasvu: jaanuarist juunini 2023 oli Hiina veoautode eksport 305 000 ühikut, mis on 26% rohkem kui aasta varem, ja selle väärtus oli 544 miljardit Hiina jüaani, mis on 85% rohkem kui aasta varem. Kergveokid olid peamine eksporditud veoautotüüp, samas kui raskeveokid ja puksiirautod kasvasid kõige kiiremini. Aasta esimesel poolel ulatus Hiina kergveokite eksport 152 000 ühikuni ehk 50%-ni kogu veoautode ekspordist, mis on veidi 1% suurem kui aasta varem. Puksiirautode eksport kasvas kõige kiiremini, enam kui 1,4 korda rohkem kui aasta varem, moodustades 22% kogu veoautode ekspordist, ja raskeveokite eksport suurenes aastaga 68%, moodustades 21% kogu veoautode ekspordist. Teisest küljest olid keskmise suurusega veoautod ainus sõidukitüüp, mille eksport vähenes, vähenedes aastaga 17%.
Kõik kolm bussitüüpi kasvasid aastaga: Selle aasta esimesel poolel ületas Hiina busside kumulatiivne eksport 27 000 ühikut, mis on 31% rohkem kui aasta varem, ja ekspordi koguväärtus ulatus 8 miljardi Hiina jüaanini, mis on 74% rohkem kui aasta varem. Nende hulgas oli kiireim kasvumäär keskmise suurusega bussidel, mille ekspordibaas oli väiksem, ulatudes 149% aastase kasvuni. Keskmise suurusega busside osakaal busside koguekspordis suurenes nelja protsendipunkti võrra 9%-ni. Väikesed bussid moodustasid 58% koguekspordist, mis on seitsme protsendipunkti võrra vähem kui eelmisel aastal, kuid säilitasid siiski domineeriva positsiooni busside ekspordis, mille kumulatiivne ekspordimaht oli esimesel poolaastal 16 000 ühikut, mis on 17% rohkem kui aasta varem. Suurte busside ekspordimaht suurenes aastaga 42%, kusjuures nende osakaal suurenes 3 protsendipunkti võrra 33%-ni.
Kuigi peamiseks liikumapanevaks jõuks olid diiselmootoriga tarbesõidukid, kasvas uute energiaallikatega sõidukite eksport kiiresti.
Jaanuarist juunini näitas diiselmootoriga tarbesõidukite eksport tugevat kasvu, suurenedes aastaga 37%, ulatudes enam kui 250 000 ühikuni ehk 75%-ni koguekspordist. Neist raskeveokid ja puksiirautod moodustasid poole Hiina diiselmootoriga tarbesõidukite ekspordist. Bensiinimootoriga tarbesõidukite eksport ületas 67 000 ühikut, mis on veidi 2% vähem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul, moodustades 20% kogu tarbesõidukite ekspordist. Uute energiaallikatega sõidukite kumulatiivne eksport oli üle 600 ühiku, mis on märkimisväärne 13-kordne aastane kasv.
Turumaastik: Venemaast sai Hiina tarbesõidukite ekspordi suurim sihtkoht
Aasta esimesel poolel moodustas Hiina tarbesõidukite eksport kümnesse peamisse sihtriiki ligi 60% ning peamiste turgude edetabel muutus märkimisväärselt. Venemaa kindlustas endale kindlalt Hiina tarbesõidukite ekspordi edetabelis esikoha, kus selle eksport kasvas aastaga kuus korda ja veoautod moodustasid 96% (eelkõige raskeveokid ja puksiirautod). Teisel kohal oli Mehhiko, kus tarbesõidukite import Hiinast suurenes aastaga 94%. Hiina tarbesõidukite eksport Vietnami vähenes aga märkimisväärselt, langedes aastaga 47%, mistõttu Vietnam langes suuruselt teiselt sihtriigilt kolmandale kohale. Ka Tšiili tarbesõidukite import Hiinast vähenes aastaga 63%, langedes eelmise aasta sama perioodi suurimalt turult sel aastal neljandale kohale.
Samal ajal suurenes Usbekistani tarbesõidukite import Hiinast aastaga enam kui kahekordseks, tõstes riigi edetabeli üheksandale kohale. Hiina tarbesõidukite kümne peamise sihtriigi hulgas olid ekspordiks valdavalt veoautod (moodustades üle 85%), välja arvatud suhteliselt suur osa bussidest, mis eksporditi Saudi Araabiasse, Peruusse ja Ecuadorisse.
Kulus aastaid, enne kui eksport ületas kümnendiku Hiina tarbesõidukite kogumüügist. Kuna Hiina originaalvaruosade tootjad investeerivad aga üha rohkem raha ja vaeva välisturgudele, kiireneb Hiina tarbesõidukite eksport ja eeldatavasti ulatub see väga lühikese aja jooksul ligi 20%-ni kogumüügist.
Postituse aeg: 18. veebruar 2024
